Avalehele | Infopäring | Sisukaart
1998 | 2000 | 2002 | 2004 | 2006 | 2008 | 2010 | 2012 | ... | 2016
ProgrammOsalenud kooridPildid festivalistArtiklid meediast

Atsalama Segakoor

Koori asutamisaastakse loetakse aastat 1884. Ei maailmasõjad ega revolutsioonid pole suutnud laulupisikut Atsalamas kustutada.
Tänu entusiastidele tuli 13. detsembril 1995.aastal kokku üheksa lauluhuvilist koori taasasutamiseks. Järgmised aastad tõid tublisti lauluhuvilisi juurde ja tänaseks on kooris kokku 36 lauljat. Koor on osalenud üldlaulupidudel ja piirkondlikel laulupäevadel ning asutanud Mäetaguse laulupäevade korraldamise traditsiooni. Sõprussidemed on kooril Tartu. Loksa, Viljandi ja Olustvere kooridega. 1999. aastal toimunud segakooride konkursil Tartus anti koorile III kategooria.
Koori dirigeerib Helga Surva.

Segakoor Cantus

Raplas tegutsev koor asutatud 1964.aastal, mis kuni 1988. aastani tegutses Rapla Tarbijate Kooperatiivi segakoori nime all. Esimesteks koorijuhtideks ja asutajateks olid Laila Hakkaja ja Ülo Väling. 25 aastat (1974 - 1998) oli segakoori dirigendiks muusikapedagoog Linda Kardna. Ühe hooaja juhatas koori Tallinna Muusikaakadeemia professor Ants Üleoja ja alates 1999.aastast teeb seda Vahur Soonberg.
Rapla Segakoor Cantus on osalenud rahvusvahelistel koorikonkursidel alates 1991. aastast.
Viinis (Austrias) 3. koht, 1992.a. Zwickaus R. Schumanni nimelisel konkursil (Saksamaal) hõbediplom, 1994.a.Tamperes (Soomes) hõbediplom, 1994. a. Oskarshamnis (Rootsis) 3. koht, 1996.a. Riva del Gardas ( Itaalias) hõbediplom, 1996.a. Tallinnas vabariiklikul kammerkooride konkursil 1. koht, 1998.a. Tallinnas 2. koht, 2001.a. Tartus "Tuljaku" võistulaulmisel 1. koht ja 2002.a. Tartus "Tuljaku" võistulaulmisel 1. koht, VIII Eesti kammerkooride festivalil Pärnus 2002.a. 3.koht. Cantusel on mitmeid sõpruskoore Eestis, Soomes, Rootsis, USA-s ja Saksamaal. Pikaajalised sidemed on kooril Rheinland-Pfalzi liidumaaga (Saksamaa), kus 2000. aastal osaleti Rheinland-Pfalzi kultuurisuve muusikaprogrammis nimekate kollektiivide ja interpreetidega.

EELK Pärnu -Jakobi Koguduse Segakoor

Koor tegutseb 1994. aastast Marje Pajula juhendamisel.
Koguduse elu loomuliku osana on koor tegutsenud juba aastakümneid. On osaletud vaimulikel laulupäevadel paljudes Pärnumaa kirikutes ja Püha Pauluse kirikus Göteborgiski. Kooris laulavad nii Halinga kui Are valla lauljad.

Eesti Rahvusraamatukogu Naiskoor

Eesti rahvusraamatukogu naiskoor on asutatud 21. mail 1991. aastal.
Koor tegutseb Rahvusraamatukogu egiidi all, ligi 30 liikmest moodustavad enamuse raamatukogu töötajad. Koor on leidnud oma tegevuses raamatukogu poolt innustavat toetust.
Koori peadirigent on Viktoria Jaagomägi.

Segakoor Endla

1878.aastal loodud segakoor Endla on üks vanemaid segakoore Eestis, seega omab märkimisväärset kohta eesti muusika ajaloos.
Praegu laulab kooris 48 lauljat.
Koori repertuaar on mitmekülgne. Kavas on maailma klassika, kaasaegne muusika, spirituaalid, jazzmuusika ning eesti rahvamuusika töötlused. Koor on andnud kontserte Eestimaa erinevais paigus, reisinud Euroopas ning osalenud rahvusvahelisel konkursil Iirimaal, saavutanud kolmanda koha Rootsis Oskarshamnis toimunud koorikonkursil.
Koori dirigent on Peeter Perens.

Estonia Seltsi Segakoor

Estonia Seltsi Segakoor (ESS) loodi dirigentide Heli Jürgensoni ja Peeter Perensi poolt kahe kammerkoori baasil 1993. aasta sügisel. Koori eelkäijaks on 1912. aastal loodud Estonia Muusikaosakonna (EMO) segakoor. Täna laulab kooris dirigentide Heli Jürgensoni ja Jorma Sarve käe all üle 40 laulja.
ESS on aktiivselt tegutsev isetegevuskoor. Kaheksa hooaja vältel on antud sisukaid kontserte üle kogu Eesti ja kahe aasta eest osales koor XXIV-tel Lääneranniku päevadel Los Angeleses. Koor on võtnud osa mitmetest rahvusvahelistest koorikonkurssidest Itaalias, Austrias, Tehhis jm, kus on saavutatud märkimisväärset edu. 2001.aasta septembris võitis koor Barcelona koorikonkursil segakooride kategoorias esikoha ja konkursi Grand Prix.
Koori ajaloos on olulisel kohal suurvormide esitamine. Nimetada võiks J.S.Bachi Matteuse passioon ja F.Mendelssohn-Bartholdy "Esimene Walpurgi öö"; G.Verdi Reekviem ning E. Tambergi kammerkantaat "Maailma avastamine".

Salme Kultuurikeskuse Naiskoor ILO

Salme Kultuurikeskuse naiskoor "Ilo" on asutatud 26. märtsil 1946. aastal ja on Tallinna vanim järjepidevalt tegutsev naiskoor.
Koori loojaks oli dirigent ja helilooja Aado Velmet, kelle käe all lauldi 17 aastat. Koori on dirigeerinud ka K.Areng, A.Üleoja, A.Dorbek, E.Kiilaspää, A.Kaidja, pikemat aega V.Viires ja E.Pille.
Käesoleval ajal juhatavad koori Anneli Surva ( 1983. aastast) ja Irene Schifrin (1987.aastast). Koori hääleseadja on Laine Paesüld.
Praegu on kooris 34 lauljat. Laulmisrõõm ja huvi koorimuusika vastu seob rõõmsameelseid ja tegusaid naisi paljudelt erinevatelt erialadelt.
Naiskoori "Ilo" repertuaaris on valdavalt kodumaised heitööd. Mitmed laulud on kõlanud esiettekannetes. Kõrvuti sellega laulab koor ka klassikalist, vaimulikku ja teiste maade koorimuusikat.
Alates 1947. aastast on naiskoor "Ilo" osalenud kõikidel Eesti üldlaulupidudel ja Eesti Naislaulu Seltsi liikmena seltsi poolt korraldatud laulupäevadel ja võistulaulmistel. Kooril on seljataga üle 500 kontserdi. Esinetud on pea kõigis Eesti linnades ja korduvalt ka Lätis, Leedus, Venemaal ja Soomes. Pikemad kontsertreisid viisid koori 1996.aastal Rootsi, 1998. aastal Tsehhi ja 2000. aastal Ungarisse.

Segakoor Kaja

1976.aastal ühinesid Abjas kaks koori - naiskoor ja meeskoor. Kokku saigi segakoor Kaja.
Koori juhatab dirigent Anne Mägi.
Koori repertuaaris on põhiliselt eesti heliloojate looming. Meelsasti lauldakse rahvalaulude seadeid, samuti kaasaegset eesti muusikat. Küllalt suur osa on ka vaimulikul muusikal.
Koor on osalenud üldlaulupidudel, Viljandimaa laulupäevadel, jumalateenistustel Haljala kirikus. Lauldud on kõigil Tallinna õllesummeri laulupidudel ning üheks suureks stiimuliks on olnud osavõtt rahvusvahelisest koorifestivalist Pärnus. Kooril on sõprussidemed viie Soome kooriga.

Kehtna Segakoor

Kehtna segakooril täitus tänavu 41. hooaeg. Koor loodi dirigent Villem Tomingase poolt 1961.aastal.
Suure panuse segakoori tegevusse on andnud ka dirigent Siiri Hargistk, kelle juhatuse all lauldi üle 20 aasta.
1985. aastast tuli koori juhatama dirigent Ülle Eerik.
Kehtna segakoo on osalenud kõikidel üldlaulupidudel ja maakondlikel laulupidudel, esinenud ühiskontsertidel koos Järvamaa segakoori, Kaiu segakoori, Rapla meeskoori jt kollektiividega.
Unustamatud mälestused on kooril välisreisidest Tehhimaale ja Poolasse. Suureks tunnustuseks Kehtna segakoorile oli aga osalemine Eesti kooride koosseisus Balti- ja Põhjamaade koorifestivalil Rootsis Gotlandil. Rahvusvahelisel koorifestivalil Pärnus osaleme kolmandat korda.

Segakoor Kungla

Parimas keskeas segakoor Kungla on laulupidude traditsiooni kandja. Tahe edasi viia eesti koorilaulu ja hoida meeled lahti laulurõõmule. Sellisena oleme end tõestanud paljudes Eestimaa paikades, Võrus, Viljandi lossimägedes, Hiiumaal aga ka Rootsis, Soomes ja Saksamaal.
Nagu ütleb meie dirigent Tõiv Tiits: " Elukutselise ja taidleja õppimisel vahet pole- mõlemal tuleb laul selgeks saada. Vahe on ainult selles, et taidleja õpib kauem."

Segakoor Laulik

Tallinna Toomklubi segakoor "Laulik" on loodud 1946.aastal ning tähistab sel hooajal oma 55. sünnipäeva.
Praegu on lauljaid kooris 40. Dirigentideks on Reet Poom-Krabbi ja Kerli Hanni.
Möödunud poole sajandi jooksul on koor osalenud kõikidel laulupidudel, esinenud koos sõpruskooriga Tamperest nii siin-kui sealpool Soome lahte, laulnud Rootsis, Norras ja Saksamaal. Möödunud suvel lustisime koos arvukate segakooridega Võru-Kubija laululaval.
Osalesime ka Pärnu esimesel rahvusvahelisel koorifestivalil ning nendest päevadest ja meeleolukatest kontsertidest on kooril nii meeldivad mälestused, et sooviksime taas suvepealinna tulla, et laulda ja teisi kuulata.

Lihula Meeskoor

Koorile pandi alus 1959. aastal 31. märtsil, mil kohalikku rahvamajja kogunes 21 lauluhimulist meest. Dirigendikepp usaldati Lihula keskkooli muusikaõpetajale hr. Aarmale.
Hetkel on koori keskmine vanus 39 aastat. Lihula meeskooril on olnud kokku 13 dirigenti. Neist kaks viimast: Iren Varblas ja Piret Paabo seisavad koori ees praegugi.
Lihula meeskoor on 28-liikmeline ühtne lauluvägi, kelle ettevõtmised, esinemised on pakkunud lauljatele meeldejäävaid elamusi.
Koor on osalenud kõikidel üldlaulupidudel, meestelaulupäevadel ja rohketel kohalikel kultuuriüritusel. Lihula meeskoor on Eesti Meestelaulu Seltsi liige alates selle loomisest.
Meeskooril on sõprussidemed Haapsalu ja Rapla meeskooridega, Kilingi-Nõmme meeskooriga "Nõmmela" ning meeskooriga "Runo". Tihedad on ka sõprussidemed Kilingi-Nõmme meeskooriga "Kanarbik". Lihula naiskooriga "Leelo". Koos on lauldud ka naiskooridega Märjamaalt ning Koselt.
Lihula meeskoori headeks sõpradeks on ka slaavi ühing "Bõliina" ja Suolahti meeskoor. Mõlema kooriga on antud kontserte Lihulas, Haapsalus ja Soomes.

Naiskoor Linda

Loodi 1953. aastal.
Koori ees on seisnud dirigendid Õige Kurg, Anna Sumberg ja Tiiu Künnapas. Alates 1986. aastast juhatab koori Ivi Kullam.
Lauluselts Linda on aktiivne osaleja kõikidel koorilauluga seotud üritustel alates maakonna laulupäevadest kuni üldlaulupidudeni Tallinnas.
Linda koori juhindub ikka ja alati motost: " Laul aitab muret kanda, saab laulust rõõmsaks meel…"

Naiskoor LEELO

Asutati 1962. aastal. Koor on 40-aastane, lauljaidki on 40, väga paljudelt elualadelt, vanuseliselt nii all kui üle 40.
40 aastat on aktiivselt osaletud Pärnu koorimuusikaelus. Meieta ei ole toimunud ühtegi üldlaulupidu ega Eesti Naislauluseltsi üritust.
Viimastel aastatel oleme otsinud ja leidnud erinevaid võimalusi naislaulu rikastamiseks. Nii astumegi aeg-ajalt üles koos Haaslava meeskoori ja solistidega lavamuusikakavas "Killuke taevast maa peal". Naudime seda ise ja naudib ka publik. Esinemisküpseks on saanud teinegi projekt: "Laula, kuni elad!" koostöös rahvatantsurühmaga Ülejala. Kava on läbinisti eesti muusikast, seotud terviklikuks sõnakunsti ja koreograafia abil.
Projektide läbi oleme muutnud oma elu huvitavamaks, tegusamaks, sisukamaks ja publikule huvipakkuvamaks.
Koori juures tegutseb vokaalansambel, koori üritusi on valmis ilmestama ka tilluke lastekoor lauljate lastest.
Dirigendid on Hilja Vainula ja Tiia Tamm. Hääleseadja ja solist on Tiina Palmer.

Loo Kammerkoor

Loo kammerkoor sündis 13. veebruaril 1997. Esimeses proovis oli lisaks praegusele peadirigendile Mareks Lobele 1 mees ja 6 naist - lauluhuvilist. Esimene ülesastumine toimus 15. mail 1997 Rebala Muuseumi avamisel. Praegu on koori koosseisus 6 meest ja 12 naist.
Hooaja jooksul on tulnud esinemisrõivas selga tõmmata viieteistkümnel korral. Oleme saanud oma lauluoskusi demonstreerida Tartus, Viljandis, Pärnus, Paikusel, Raplas, Eidaperes ja Tallinnas. Oma fännklubi on meil kujunenud muidugi koduvallas Jõelähtmes.
Sõprussidemeid oleme püütud hoida Paikuse lauluseltsiga Sireli, kammerkooriga Riola, EELK Tallinna Pühavaimu koguduse kammerkooriga ja segakooriga Sõprus.
Kolmandat aastat juhendab meid ka teine dirigent Age Mets.
Koori repertuaaris on lääbe ja ida klassikute kõrval lemmikuteks Veljo Tormis, Urmas Sisask ja Raimond valgre. Koos abijõududega sõpruskooridest on Loo kammerkoor jõudu proovinud ka suurvormidega. Väga hästi võeti kuulajate poolt vastu Luigi Cherubini "Requiem c-Moll".

Michaelhouse Chapel Choir

Michaelhouse Chapel Choir on Lõuna-Aafrika keskosas KwaZulu-Natalis asuva poiste erakooli koor. Meie kooli igapäevases elus on muusikal väga suur roll. Koor esineb igal pühapäeval koolis pühitsetaval armulaua-missal ja õhtulaulul. Koor on spetsialiseerunud varasele Gregoriuse laulule ja 16.-20. sajandi muusikale. Kooriproovid toimuvad iga päev. Kooli õpilastel on võimalus valida oma peaaineks muusika, mille üheks haruks on hääleseade. Igal aastal saavad õpilased end kirja panna koolivälistele praktilise või teoreetilise muusika eksamitele, nt UNISA, Trinity of London või Londoni Royal School of Music. Esmakordselt esines koor välismaal 1999. aastal, mil astuti üles Tehhis, Slovakkias, Saksamaal ja Austrias. Osalesime 28. Rahvusvahelisel Konkursil Noored ja Muusika Viinis, kus saavutasime kolmanda koha rahvusvahelises noortekooride kategoorias ja publikupreemia. Meie koor oli ainus, mis sai kutse esineda Austria Raadiomaja otseeetris. Koori esimene CD "History" lindistati ja anti välja 1999. a. septembris. 2002. aasta juulis on kooril plaanis anda kontserte Türgis, Austrias, Ungaris, Tehhis, Rootsis, Soomes, Eestis ja Venemaal.

Mihkel Lüdigi nim. Meeskoor

Asutatud 1947.aasta. M.Lüdigi nimi omistati talle 1961.aastal Käesoleval ajal on kooris aktiivseid lauljaid 40. Klubi president on Sulev Haage.
Koori dirigendid on olnud Peeter Laja, Õie Vedro, Herbert Pulk, Anna Sumberg, Viivian Traks.
Käesoleval ajal juhatavad koori Evelin Mei ja Annely Starkopf.
1985.aastal omistati koorile teenelise meeskoori nimetus. Koorist on välja kasvanud kodukandis hästi tuntud ansambel Mihklipojad.
Meeskoori sõpruskoorideks on Tartu naiskoor Cantare, Riia naiskoor Daugaviete, Soome Vaasa meeskoor, Rootsis Helsingborgi ja Kalmari meeskoorid.
Osa on võetud kõigist vabariiklikest ja kohalikest laulupidudest, võistulaulmistest ning taidlusfestivalidest. Lisaks on esinetud Lätis, Leedus, Ukrainas, Moldaavias, Venemaal, Gruusias, Armeenias, Kesk-Aasias, Soomes, Rootsis ja Taanis.
M.Lüdigi nim. Meeskoor on rahvusvahelise koorifestivali peakorraldaja.

Naiskoor MEELIKA

On asutatud 1978. aasta sügisel Kose-Uuemõisas. Koori dirigent on Viive Kübar.
80-ndad aastad olid koori jaoks väga tulemusrikkad. Koor saavutas hea laulutaseme. Palju oli esinemisi ja reise. Lauldud on kõikjal Eestis, Lätis, Leedus, Soomes, Norras ja Taga-Karpaatias.
MEELIKAl on olnud palju sõpruskoore: Võru meeskoor, meeskoor RUNO, Riihimäe meeskoor, Taga-Karpaatia Õpetajate meeskoor, Tallinna Kaubamaja naiskoor, Märjamaa naiskoor jne. Praegu sõbrustatakse ka EKE Inseneride meeskoori ja Haaslava meeskooriga.
1987. aasta kevadel võitis naiskoor vabariiklikul võistulaulmisel B-grupis II koha ja parima maanaiskoori nimetuse. Samal aastal saavutati ka I kategooria.
Elu on teinud koori töös omad korrektiivid. Eesti kooridele keerulised aastad 90-ndatel on jäänud seljataha. Vaatame lootusrikkalt tulevikku.
1996. aastal võttis naiskoor osa ka rahvusvahelisest Pärnu koorifestivalist.
2002. aastal kohtume taas rahvusvahelisel koorifestivalil suvepealinnas.

Kammerkoor MODUM

Kammerkoori Modumi asutas koori dirigent Aage Norman Eilertsen 1983. aastal.
19 tegevusaasta jooksul on koor mänginud olulist rolli kogu Modumi muusikaelus.
Tavapäraselt annab koor igal aastal jõulude ajal kontserdi kohalikus Hegge kirikus ning kogu aasta vältel saab koori esinemas näha erinevatel üritustel Modumis ja Buskerudi maakonnas.
Koori repertuaari kuulub renessansi ajastu muusika, rahvamuusika, gospel ja kaasaegne levimuusika. Kuid samal ajal on koor laulnud ka Mendelssohni "Wie der Hirsch schreit".
Teadaolevalt on Kammerkoor Modum esimene Norra koor, kes on andnud kontserdi Minski Filharmoonia Kontserdisaalis.
Käesoleva aasta aprillis anti edukas jazzkontsert koos jazzansambliga, kus esitati nii ilmalikku kui vaimulikku muusikat.
1996. aastal toimunud rahvusvahelise Pärnu koorifestivali rahvalalulukonkursilt pärineb Modumi koori eripreemia "Parim väliskoor".

Meeskoor NÕMMELA

Kilingi-Nõmme meeskoor NÕMMELA asutati 1950. aastal.
Koori esimene dirigent oli Leo Kuuse. Rohkem kui 30 aastat oli koori dirigent Hille Tuuling (Sivi). Koor on osalenud kõikidel üldlaulupidudel ja kõikidel Eesti Meestelaulu Seltsi laulupäevadel. Koori sõpruskoorid on naiskoor LEEKLO (Pärnust), Mazalaca kultuurimaja segakoor (Lätist) ja Karstula meeskoor (Soomest). Praegu laulab meeskooris 18 meest. Koori dirigeerib Esta Kivisild.

Oonurme ja Roela Segakoor

Oonurme segakoor on dirigent Ants Üleoja kodukülakoor, mis tuli esimest korda kokku 1995. aasta suvel. Koori juhatavad Ants Üleoja ja Elo Kaarepere.
Kooris laulab 30 lauljat Oonurmest, Tudust, Tudulinnast, Iisakust, Vinnist, Tallinnast. Liikmete keskmine vanus on 38 aastat.
Oonurme segakoor on esinenud nii kodu-kui välismaal. Osaletud on maakondlikel kooriüritustel nii Ida-kui ka Lääne-Virumaal ja lauldud vabariiklikel laulupidudel. Välisreisid on koori viinud Soome, Rootsi ja Norrasse. Eriliselt meenutatakse osalemist Põhja-ja Baltimaade II koorifestivalil Gotlandil 1997. aastal.
Suurimaks saavutuseks on II koht (C-kategoorias) võistulaulmisel "Uus-Tuljak" Tartus 2000.aastal. Koori eestvedamisel on traditsiooniks kujunenud Oonurme laulupäevad ( 1997, 1999, 2001).

Naiskoor Paula

Koori järjepidev kooslaulmine sai alguse 1967.aastal. Kolm esimest aastat juhatas koori Luule Lepik. Alates 1970.aasta septembrist kuni tänaseni Maiu Linnamägi.
Paula nime kannab koor oma 30-ndast sünnipäevast alates.
Kooris laulab käesoleval ajal 30 rõõmsameelset naist.
Lauluharjutustele ja esinemistele toovad vaheldust lõbusad ühisüritused ning kohtumised sõpruskooridega Tallinnas, Kesk-Uuemõisas, Saaremaal, Raplas ja mujalgi.
Kooril on ammused sõbrad Soome koorist "Vihanin Laulusiskot".
Nüüd on lisandunud uus sõpruskoor Saksamaal.
2000.aasta kevadel on Paula naised oodatud laulureisile Rensburgi.
Paulale meeldib end proovile panna uutes olukordades. Eelmisest koorifestivalist osavõtt oli meeldejääv. Seepärast olemegi taas rahvusvahelisel koorifestivalil Pärnu 2002.

Pärnu Kammerkoor

lõpetab käesoleva festivaliga oma esimest hooaega. Koor sündis tänu kammerkooride Ave Canto ja Mattone õnnestunud ühisprojektidele - kontsertreisidele Norra ja Ameerikasse. Saadud (muusika)elamused viisidki mõtte ühise, uue koori loomiseni. Pärnu Kammerkoori esimesed ametlikult ühised esinemised olid koos Pärnu Linnaorkestriga Bachi Jõuluoratooriumi ja NYYD Ensemble'ga teose Jesus Blood Never Failed Me Yet ettekannetel. Esimene tunnustus sai osaks selle aasta mais R. Schumanni nimelisel koorikonkursil Zwickaus, kus koorile omistati hõbediplom.
Koori dirigent on Ave Sopp.

Segakoor SINDI

On Sindi linna kõige pikema eaga muusikakollektiiv. 1869. aastal võttis koor osa esimesest laulpeost Tartust ning vahelduva eduga on tegevus jätkunud tänapäevani.
2001. aasta sügishooaega alustati 25 lauljaga, dirigendiks Tõiv Tiits.

Tallinna Raekoja Kammerkoor

Tallinna Raekoja kammerkoor on asutatud 1990. A. dirigendid Erki Pehk ja Elo Kaarepere, viimane oli koori kauaaegne peadirigent.
Tallinna Raekoja kammerkoori ajaloost võib leida nii hiilgavaid võiduküllaseid perioode 90-te aastate keskelt, kui ka hilisema pika ja kurnava mõõnaperioodi, mille jooksul koor kahjuks peaaegu olematuks muutus.
Aastat 2001 võib nimetada Tallinna Raekoja Kammerkoori taassünniaastaks. Väike, ent väga teotahtelistest ja eranditult muusikaharidusega inimestest koosnev koor annab oma parima, et kinkida kuulajaile rõõmu muusikast. Koori regulaarsed proovid toimuvad kaks korda nädalas alates oktoobrist.
Anne Alt on koori dirigent alates 2000.aastast. Samal ajal töötab ta ka "Ellerhein" mudilaskoori dirigendina ja õppejõuna Eesti Muusikaakadeemias. Anne Alt on teinud koostööd ka Teaduste Akadeemia naiskoori ja kammerkooridega "Credo" ning "Gloria".

Taipei Century Choir (Taipei Sajandi Koor, Taiwan)

Taipei Century Choir on asutatud aastal 1986. 1991. aastal kutsuti koori juhatama Austrias hariduse saanud prl Yun-Hun Chen. Tema käe all on isetegevuslikest lauljatest koosnev koor üles astunud mitmetel professionaalse tasemega koorilaulu-üritustel ja võitnud korduvalt auhindu rahvusvahelistel koorikonkurssidel. Taipei Century Choir olulisemad ettevõtmised ja saavutused viimastel aastatel on olnud järgmised:
2000, Taipei Century Choir osales I Kooriolümpial Linzis ja saavutas kuldmedali sega-kammerkooride kategoorias ja hõbemedali rahvalaulu a capella esituses.
1998 kutsuti koor osalema Itaalias Grados toimuvale Koorilaulu Euroopa Suure Auhinna konkursile. Sealt tagasi kodumaale jõudes autasustas neid oma maa president Mr. Tuan Hei Lee.
1997 osales Taipei Century Choir 36. Rahvusvahelisel Koorikonkursil Gorizias, Itaalias, kus võitis ühtekokku 8 auhinda ja Grand Prix (Gran Premio Europeo).
1995 kutsuti koor esinema Hispaanias toimuvale 14. Rahvusvahelisele Koorifestivalile.

Tori Segakoor ja Segakoor EDU

Koorilaulu traditsioon sai Toris alguse jub 1867. aastal, mil asutati Tori segakoor. Nii loeme oma koori vanuseks 135 aastat.
Praeguseks tegutseb Tori vallas ka teine segakoor - segakoor EDU, mis asutati 1985. aastal. Tori segakooris on lauljaid 25 ja segakooris EDU 15.
Koore juhendab alates 1993. aastast dirigent Helene Huik.
Oleme osa võtnud kõikidest üleriigilistest laulupidudest ja esinenud paljudes kohtades Eestimaal. Eelmisel suvel käisime kontsertreisil Hiiumaal. Osalesime Eesti televisiooni saatesarjas "Kodukant" ja filmi O.Lutsu "Sügis" filmimisel. Kolmel viimasel aastal oleme osa võtnud Õllesummeri öölaulupeost. Lisaks Eesti ringreisile oleme käinud väliskontsertreisidel Soomes, Slovakkias ja Lätis.
Meie repertuaar on mitmekülgne: isamaalised laulud, rahvalikud laulud, regilaulud, missad, spirituaalid, samuti oleme võtnud repertuaari ka ooperi-ja filmimuusikat.
Kuna meie kodupaik on väike, siis on lauluarmastus andnud meile kooskäimiserõõmu ja meeldiva harrastuse. Meil on mitmeid sõpruskoore. Lähimad sõbrad on Sindi segakoorist, kellega koos igal aastal vastla-, mardi-ja kadripäeva tähistame.
Südamlik sõprusside sai alguse 1994. aasta sügisel Vantare kooriga Soomest.

Segakoor Vega

Asutati 1986.aastal Nõos. Asutajaliikmeteks on Ain Tarro, Ahti Sepp ja
Silvi Saar.
Koori nimetuiseks oli algul Elva segakoor, kuid nüüd on koori nimeks
segakoor Vega.
Dirigentidena on tegutsenud Ain Tarro, Imbi Pärtelpoeg ja Ursula Saal. Alates 1998.aasta sügisest juhatab koori Pirika Sööt.
Osa on võetud kõigist kohalikest ja üldlaulupidudest ning Lääne-Ida ühislaulupeost "Laulusillad". Esinetud on mitmeis paigus Eestimaal, Rootsis Varbergis, Göteborgis ja selle ümbruses, Soomes Pusulas paljude kontserditega. Kontserdist Varbergi kirikus Rootsis on välja antud kassett.
Saavutused "Tuljaku" võistulaulmisel - 1994.aastal B-grupis esimene koht
(A.Tarro), 1996.aastal kolmas koht ja eriauhind parima kohustusliku laulu
esitamise eest (I.Pärtelpoeg ja U.saal), 1997.aastal - B-grupis esimene
koht ja 1999.aastal hõbediplom.
Sõpruskoore on olnud aja jooksul mitmeid, praegu pole ühtki konkreetset
koori, mida just sõpruskooriks nimetada.

Viimsi Segakoor

Loodi 1981.aastal Vaike Sarna juhendamisel endise Kirovi nimelise näidiskalurikolhoosi keskuse klubi juures. Ka praegu on koori lauljatest paljud Viimsi valla elanikud ja koor tegutseb endiselt oma esimese
dirigendi Vaike Sarna käe all Viimsi huvikeskuses.
Oma ligi 20aastase tegevuse jooksul on võetud osa neljast üldlaulupeost, Tartu juubelilaulupeost ja Lääne-Ida ühislaulupeost Laulusillad, Põhja-Eesti segakooride laulupeost Toilas. On osaletud M.Härma nimelistel
muusikapäevadel Tartus ja "Tuljaku " võistulaulmisel, rahvusvahelistel koorifestivalidel Pärnus.
Oleme käinud kontsertreisidel Poolas Torunis, Stockholmis, Lätis Ogres, Soome linnades Porvoos ja Turu lähedal Raisvos. Viimane väljasõit toimus 2001.aastal Norrasse.
2001.aasta suvel osales koos ansambliga "Vanaviisi" programmis "Gunnar Kriigi laulud". Igal aastavahetusel on esinetud jõulukavaga Tallinna kirikutes ja Viimsi valla üritustel. Igal kevadel on koor esinenud kontserdiga oma sõpradele Tallinna Raekoja saalis või Matkamajas, et aru anda tehtud tööst.

Vändra Õigeusu Kirikukoor

Asutati 1994.aastal Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku Vändra koguduse juurde. Dirigendiks on algusest peale olnud Maria Mahlapuu.
Koor on osalenud iseseisvalt liturgial Sindis, Lelles, Kergus ja kodukirikus Vändras. Jumalateenistuste kõrval tegeleb koor ka kontsertide andmisega suurematel kiriklikel pühadel. Osa on võetud Häädemeeste II ja IV vaimulikust laulupäevast. Pärnu Rahvusvahelisest koorifestivalist. Kontsertreis Soome 1997.aastal Mikkeli, Joensuu, Kuopio. Osalesime 199.aastal vaimulikul koorimuusika festivalil
Itaalias. 2000.aasta mais osalesime vaimulikul laulupäeval Pärnus.

Vändra Valla Naiskoor

Külade kultuurielu lõpliku hääbumise vältimiseks otsustas Vändra valla kultuurikogu 1996. Aasta sügisel organiseerida laulukoori. Selleks loodi küladesse naisansamblid - juhtideks kohalikud kooliõpetajad Ellen Kupar, Liivi Lumijõe, Marika üüts, Kalli Rõõmussaare. Koori hingeks ja peadirigendiks sai Helgi Sildever. Koori kuuluvad lauljad Suurejõe, Pärnjõe, Mustaru, Vihtra ja Võidula küladest ning Vändrast. Lauljaid on kokku 34.
1997. aastal kanti ette K.A.Hermanni lauleldus "Uku ja Vanemuine", taustmuusika ja laulukoori kanda.1999.a osaleti esmakordselt XXIII üldlaulupeol.
2000. aasta juulis võeti osa rahvusvahelisest koorifestivalist Pärnus. Maapäeval esineti kontserdiga.2001. aastal võtsime osa naiskooride laululaagrist Lius. 2001.aasta oktoobris läks Toonela teele meie koori hing ja eestvedaja Helgi Sildever.
2002. aastal ootab ees osavõtt rahvusvahelisest koorifestivalist Pärnus ja naiskooride laululaagri organiseerimine ja läbiviimine Vändra vallas.
Praegu dirigeerivad koori Ellen Kupar, ja Liivi Lumijõe.

Paide meeskoor
Segakoor Sireli
Treimanni Laulukoor
Naiskoor Virvik

Pärnumaa laulupeol osalevad kollektiivid

Tallinna Kammerkoori Vilistlaskoor (Ants Üleoja)

Alfred Karindi nim Segakoor (Laine Karindi)

Eesti Teaduste Akadeemia Meeskoor (Kuno Areng)

Eesti Teaduste Akadeemia Naiskoor (Merike Toro)

Segakoor HORELE (Anne Kann)

Pärnu Puhkpillimängijate Seltsi Saxon puhkpilliorkester (Mati Põdra)

Vändra puhkpilliorkester (Rein Vendla

Sindi puhkpilliorkester (Rein Vendla)

Häädemeeste puhkpilliorkester (Rein Uusmaa)

Puhkpilliorkester A & O (Andres Kokk)

Kaarina puhkpilliorkester, Soome (Juha Ketola)

Hetkel on 8 külastajat